Oks sai murtud

Olin käinud kordi ja päevi sellest oksast või õigemini turritavast juurikast üle. Iga kord mäest alla joostes oli hirm seljas, et komistan ja lendan ninali. Ikka kohmakalt käed-jalad laiali, mõni sinikas külge ja alandus ligi. Olin kordi ja päevi mõelnud, et võtan kodust lõikamise tangid ja lõikan ära. Ning see oli ikka jäänud tegemata. Ja tänasel hommikul läksin lihtsalt ja murdsin selle ära. Olin hämmastunud, kui lihtsalt sain raske asja lahendatud. Siiamaani hoian seda imestuse ja üllatuse tunnet. Lihtsalt läksin ja murdsin ära, mõtelge!

IMG_1360

Tihedalt tunnetatud vabadus

Kui niisama lihtsalt saaks kõiki eluprobleeme lahendada. Võib-olla tegelikult saabki. On vaja õiget hetke, piiratud mõtlemisest loobumise vabadust ja tegutsemist. Ja julgust. Aga eelkõige vabadust.

Viimasest kohtumisest oma terapeudiga meenus, kuidas ta aitas mul üles leida ning minusse tuua minu parema mina. Õigemini kuidas ma astusin sammhaaval oma parema mina tunde sisse. Teglikult tegin täpsustuse kohe järgmisel korral. Küsimus ei ole, et mul on parem mina või et ma kaotan ennast sellest paremast minast kaugemale. Küsimus on, et ma oleksin selles heas tugevas parema mina tundes. Astusin endasse, et tunda ennast paremini. Nägin enda ees säravamat, sinisemat, helendavamat mina. Ja astusin sellesse. Sellesse heasse tundesse. Ja see tunne viis selleni, et lihtsalt läksin ja murdsin selle oksa. Nüüd pean järgmise oksa murdma. See oli ju nii lihtne.

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s