Olemise rõõm

Rõõmust on asi ikka veel kaugel. Rohkem klapiks vist “Olemise talumatu kergus”, sest suhteliselt talumatu on küll. Olemine on. Kergus on see, kuhu poole püüelda.

Olen kirjutanud 2 üsna rasket kirja sellel nädalal. Ühe Mehele ja teise Tema Teisele Naisele. Tean, et viimase kirjutamine ei olnud kindlasti kõige mõistlikum asi maailmas. Aga ma ikkagi klammerdusin selle mõtte külge. Nädal aega seedisin, lugesin ja kirjutasin. Ja ei loobunud mõttest. Täna siis saatsin ära. Ma ei tea kui paljud naised kirjutavad oma mehe teisele naisele kirju. Ilmselt ikka tehakse midagi. See segane ja keeruline aeg, kus mõlemad on olemas – naine, laste ema ja naine, uus armastus – ning kus mõlemad uksed on veel lahti, ilmselt tekitabki ebamõistlikke tegevusi. Mina sain midagi endast välja. Kergem ei saanud. Liiga palju olen kinni jäänud sellesse olukorda. Viimane piir, kus enam rohkem ei taha kanda, paistab. Suht kõrini on küll kõigest. Sellest kannatamisest.

Tahtsin tegelikult kirjutada mingis üldisemas, enesevälisest teemast. Näiteks tätoveeringutest. Nüüd võiksin sellest ju kirjutada lähedasemalt, erilisemalt. Kogemus on endal olemas. Väga avardav kogemus. Julgustükk. Paha tüdruku tegu. Minus on ilmselt see ikkagi peidus, ei ole saanud päriselt läbi elada.

Oodates järjekordselt salongis oma pildi täiendamist jäi näppu ajakirjast see pilt – ahvatlev, ilus, heas mõttes hull:

IMG_1162

Võib olla selles võikski peituda olemise rõõm.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s